Alusdokumendid
-
Tartumaa arengustrateegia visioon aastaks 2040 on nutikas, kestlik ja kaasav Tartumaa kui üks Euroopa kõrgeima heaoluga elu- ja ettevõtluskeskkond.
-
-
Teekaardi peamiseks sihiks on jäätmetekke vähendamine ning taaskasutuse suurendamine Tartumaal. Võtmevaldkondadeks on ühisloome ja kogukonnad, taastuvenergia ja energiakasutus, jätkusuutlik toidusüsteem, põllumajandus ja maakasutus, tööstus ja teenindus.
-
Arengudokument „Tartu maakonna kliima- ja energiakava“ koostati kahetasandilisena: maakonna tasand, kuhu integreeriti juurde Tartu linna energia- ja kliimakava ning iga omavalitsus (7) - Elva, Kambja, Kastre, Luunja, Nõo, Peipsiääre ja Tartu vald - sai omavalitsuse põhise energia- ja kliimakava.
-
Tartu maakonna toidustrateegia on koostatud rahvusvahelise URBACT koostööprojekti “Food Corridors” raames. Projekti laiem eesmärk on toetada toidupiirkondade integreeritud strateegiate loomist ning anda sisend kohalikele omavalitsustele ja institutsioonidele ning riiklikele asutustele toiduga seotud sekkumiste ja poliitikate kujundamiseks. Projekti otsesteks eesmärkideks on suurendada tootjalt tarbijale ehk lühikeste tarneahelate rolli ning edendada toiduasjaliste kaasatust ja koostööd toiduainete tootmisel ja turustamisel.
-
Tartumaa Spordiliidu missiooniks on luua Tartumaa inimestele erinevat laadi võimalusi elada liikumise ja spordi kaudu tervet, sporti väärtustavat ning mitmekülgselt aktiivset elu. Spordiliit tegutseb üheskoos oma liikmetega selle nimel, et igas vanuses Tartumaa elanike liikumisaktiivsus oleks kõrge ning kodu lähedal oleks järjest mitmekülgsemad võimalused liikuda, sportida ning spordisündmustest osa saada.
-
Inimese tervis kujuneb ja muutub kogu elu jooksul vanematelt saadud geenide, elukeskkonna ja valikute koosmõjus. Erinevate mõjurite tagajärgedega tegelemisest oluliselt tulemuslikum ja pikaajaliselt jätkusuutlikum on keskenduda ennetusele. Inimese heaolu mõjutavad paljud eri valdkonnad, seetõttu on ennetusvaldkonna tervikliku pildi ja järjepideva arengu tagamiseks äärmiselt oluline läheneda elanike heaolule valdkondade üleselt.
Tervise- ja heaoluprofiil aitab selgemini näha seoseid eri valdkondades tehtavate otsuste ja kavandatavate tegevuste ning tervisemõjude vahel. Teadmine sellest, mis on hästi ja mis halvasti, võimaldab oma edaspidised tegevused suunata õigesse kohta ning kulutada vahendeid targalt ja tulemuslikult.
-
Lõuna-Eesti paistab silma mitmekesise kultuuripärandi, ainulaadse looduse ja külalislahkete kogukondadega. Nende tugevuste rakendamiseks ja võimestamiseks on SA Tartumaa Turism koostanud Lõuna-Eesti turismistrateegia aastateks 2025–2030, mille eesmärk on kujundada piirkonnast elamusterohke, külalislahke ja kestlik turismisihtkoht, mis pakub elamusi igale külastajale olenemata reisi eesmärgist või hooajast. Strateegia seab selged ja terviklikud arengusuunad, mis toetavad tasakaalustatud ja jätkusuutlikku kasvu ning tugevdavad Lõuna-Eesti mainet atraktiivse turismipiirkonnana nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
-
Visioon: Tartumaa Arendusseltsi piirkonnas on arukad kogukonnad, ettevõtlikud ja terved noored ning kohalikku ressurssi väärindav ja uuenduslik ettevõtlus. Rohe- ja ringmajanduse võimalusi rakendatakse piirkonnas nutikalt. Siinsed koostöövõrgustikud ja uued algatused on kestlikud ning tuntud nii Eestis kui mujal.TASi strateegia püstitab kolm fookusvaldkonda: (1) kogukond ja noored, (2) kohalik ressurss ja ettevõtlus ja (3) suurprojektid, vihmavarju- ja koostööprojektid.
Tartumaa Arendusseltsi tegevuspiirkonna ühisstrateegia 2023-2030
-
Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi (VEP) piirkond on omavahel ühendatud ja rahvusvaheliselt tuntud siseveeteede võrgustik, kus loodus, kultuur ning inimesed on põimunud ühtseks elavaks tervikuks.
Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi võrgustiku ja veetee arendamise strateegia aastani 2040
-
Strateegia eesmärk on hoogustada kestlikku sotsiaal-majanduslikku arengut Emajõe ja Koiva jõe kallastel ning valgaladel. Strateegia keskendub loodusvarade, kultuuripärandi ja majanduslike võimaluste paremale kasutamisele kooskõlas keskkonnakaitse eesmärkidega ning kestliku koostöövõrgustiku arendamisele.
-
Uuring „Elva valla digitaalse poliitika analüüs“ on kaasrahastanud Euroopa Liit Interregi Euroopa programmi projektist „Improving policies for the promotion of Smart Villages and rural digital transformation“ („Digital Rural“).
-
Uuringu eesmärk oli välja selgitada noorte omaalgatust ja ettevõtlikkust soodustavad ja takistavad tegurid ning analüüsida formaal- ja mitteformaalhariduse, noorsootöö ja kogukonna rolli noorte ettevõtlikkuse arengus. Tegevus viidi ellu läbi meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored (LEEN)“ vahenditest Tartumaa Omavalitsuste Liidu, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, SA Põlvamaa Arenduskeskuse, Tartu Ärinõuandla SA, SA Valgamaa Arenguagentuuri, SA Viljandimaa Arenduskeskuse ja SA Võrumaa Arenduskeskuse koostöös. Kaasrahastas Euroopa Liit.
-
Maakonnaplaneeringus on arvesse võetud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemused ning kujundatud põhimõtted asustuse arengu suunamisel, taristu ja liikuvuse kavandamisel, põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmisel. Planeeringu elluviimisega kaasneb asustuse senisest jätkusuutlikum ruumistruktuur, teenuskohtade kohasem paiknemine ning ruumiliste väärtuste hoid.